31. juuli 2017

Juuli kokkuvõte. Kas see on siis normaalne?

Tartu

Täiesti uskumatu aga tegin ära! 311 km ühe kuuga. Veel eelmine kuu tundus, et juuli tuleb hullumeelne aga täna enam mitte - kõik on tehtav, kui on tahet! Viimased kaks nädalat tuli joosta võidu ajaga ja kui alguses arvasin, et une arvelt on seda raske teha, siis tegelikult oli hommikul joosta ülimalt mõnus. Hommikujooksude plussid on need, et joosta on vaikne, kellestki ei pea mööduma, sõiduteid võib ületada üsna suvalt, piisavalt jahe vältimaks ülekuumenemist, hommikupäikesest valgustatud loodus on palju ilusam kui päeval ja noh, ülejäänud päev on murevaba - trenn on ju tehtud!

Viimased kolm trenni tulid aga üsna raskelt ja käis üks suur minutite lugemine. Kui jalad veel jooksid, siis aju oli küll otsi andmas. Annaks taevaisa mulle mõistust edaspidi jääda normaalsetesse piiridesse. Tegelt ka, nii natuke oli eilsel pikal jooksul puudu, et ma mitte kunagi enam ei jookse. Seisma ei saanud ka jääda, sest mõte koju jalutada tundus veel hullem. Kaks-kolm minutit kauem piinlemist - tänan ei! :D Õnneks ootab ees väike treeningpuhkus ehk nädala peale on vaja joosta kõigest 24 km, mida on vähem kui mu viimases treeningus üksi oli. Juhei!

Üks jooks Tallinnas

Juuli numbrites:
treeningsessioone: 26x
...sh trennipäevi 22x
treeningutele kulunud aeg: 40 h
kogutud kilomeetrid: 311,4 km
trennidega põletatud kalorid: 14 002 kcal
maha joostud sammude arv: 298 958, mis teeb terve kuu peale ca 9600 sammu päevas või ca 13 000 sammu treeningpäeva kohta

Tartus tuli rohem edasi-tagasi joosta

Pikkadel jooksudel katsetasin ka uusi geele ja pean tunnistama, et olen leidnud endale uue lemmiku aga kuna mul on kaks geeli veel proovimata, siis sellest pikemalt hiljem. Juuli tegi eriliseks ka asjaolu, et kõik jooksud said tehtud kindla tempo järgi olenemata pulsist. Ühest küljest oli põnev, pakkus ajule uusi impulsse aga teisest küljest oli sedasi joosta ka veidikene raskem, sest olenemata sellest, kas oli langus või tõus, puhus vastu- või taganttuul, tuli tabada õiget tempot.

Augustis ootab ees kaks jooksuvõistlust: Ööjooksu poolmaraton ja jooks ümber Ülemiste järve. Neist esimese suhtes olen hetkel ühel põhjusel nõutu ja see, kas ma lähen rekordit või elu aeglaseimat jooksu jooksma, selgub küll vist alles jooksu ajal. Aga põnevil olen küll! Ülemiste järve jooksu ootan samuti põnevusega, juba selle raja pärast. Lisaks neile tuleb ka Tartu Suvejooks, kus ma küll ei jookse aga osaline olen ikka.

Mainimata ei saa ka jätta, et maratonini on jäänud kõigest 40 päeva. NELIKÜMMEND!!! Suur töö on ära tehtud ja juba kuue nädala pärast on ka maraton ühte- või teistpidi tehtud! Natuke on kahju ka, sest on olnud tore aeg, hindamatu kogemus! :)

Jooksmiste vahepeal sai seljakotiga ringi rännatud

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar